03 märts, 2009

Nädal 7 ehk 23-01.03

Võrreldes eelmise nädalaga oli seekord köögis sahmerdamist küllaga.

Esmaspäev tõi kanakintsud riisiga. Käisid lihtsalt sidruniga seltsis ahjus, sest järgmist päeva oodates toimus köögis mingi hullumeelsus ja tohuvabohu. Nimelt, ma keetsin sülti. Päriselt. Lugu järgmine:

Et teisipäeval toimus meile teadaolevalt see suur asi, et oli Eesti iseseisvuspäev ja niimoodi välismaa-eksiilis saavad sellised tähtpäevad palju suurema tähenduse kui kodumaal viibides. Käisid külalised ja vaatasime interneti kaudu ETV-d. Ostsin viisakalt valge lina laua peale ja küünlaid proovisime ka õhtul põletada, olid teised aga natuke igerikud ja põleda tegelikult ei tahtnud.

Kõige krooniks tekkis kuskilt see imeline mõte asja puhuks sülti keeta. Tsehhis maksavad seajalad kaks krooni kilo, mõeldud ja tehtud.
Ja ausalt, see tuli hea sült. Ei uskunud seda mina ega keegi teine. Sült ei ole ju enam selline asi, mida väga tehakse. Selverist ostetakse, kui mingi pidu on. Aga ei olnud raske teha üldse.

Segane moment oli ainult asjade pottimahutamine (kruvikeeraja ning haamriga on sae puudumisel täiesti võimalik põrsa sääreluu pooleks koksida) ning hiljem see suur hunnik ollust, mis süldist järele jäi. Ma viskasin minema, minetea kas oleks sellega veel midagi teha saanud. Tihastele pekinokkimiseks võib-olla. Aga sinna vist keedetud pekk ei kõlba, läheb pahaks tõenäoliselt. Tudengiköögi kausipuudusel sai süldid tehtud suurte plastpudelite põhjadesse. Mumeelest päris kenad teised.



Lisaks süldile sõime sel õhtul heeringavõileibu, seapraadi ahjukartulitega ja magustoiduks ahjuõunu vaniljekastmega.
Lisaks olid veel kaeraküpsised, mis tegelikult juba nädalavahetusel valmis tehtud said. Ja need kes vahepeal Eestis käisid, tõid Viru Valget, Põltsamaa Kuldset ja Vana Tallinnat.


Kõik retseptid mugandusid nami-nami foorumi ja selle toreda raamatu koostööl, mis enne tsehhikolimist meile kaasa kingiti. Eesti retseptid on üleüldse head ja lihtsad, enamasti ka odavad. Raamat on ka tore, seal on inglise keeles ka, olen siin kohalikele näidanud nii kultuurivahetuse korras, kõigile on väga meeldinud.

Selle suure söömingu jälgi jätkus veel kolmapäevakski, mil ainus köögitöö oligi eelmisest päevast jäänud toidunõusid korteri pealt kokku jahtida ja pesumasinasse tõsta.

Neljapäeval kriipisin kuskilt kapipõhjast mõned konservid kokku, tegime suure pajatäie herne-shampinjonipastat tomatikastmes. Reedel proovisin seda väikese lihakonserviga pikendada, mille peale pühalikult vandusime ja kirusime, et olgu nad kuitahes odavad, turistieined ikka igapäevaselt süüa ei kõlba. Olgu siis juba pigem taimetoit. Et seda jubedust paremini seedida, tegin lohutuspannkooke. Sõime ploomimoosiga.

Laupäeval tuli taas köögituhin peale, lõunaks sõime talupojaomletti kõige sellega, mis veel potipõhjadesse oli järele jäänud ning õhtusöögiks avastasin ühe geniaalse ahjuroana boršivormi. Päriselt maitsev asi.

Nädalavahetuse puhul tuli muidugi veel lisaks jaurata ning varastasin siit idee kohupiima-vaniljestritsli tegemiseks. Enda poolt lisasin retseptile ploomimoosi. Ja vaniljekastmepulbri asemel ostsin kohalikku vaniljepudingikeemiat, mis muidu ajas asja ära, kuid ootasin veidi tugevamat maitset sellele stritslile. Et noh, DrOetkeri pudingiga jääb lahjaks teine. Oleks pidanud vist rohkem moosi panema.


Pühapäeva alustas Taavi juba traditsiooniks saanud herkulopudruga, ma lisasin õhtupoole ühe improvisatoorselt koorese hakklihapasta rooskapsa- ja juustukastmega.

Kuludenimekiri näeb välja nagu midagi kohutavat, peamiselt süüdistan seda va laudlina (mida ma ei saanud ostmata jätta, kuidas sa võtad külalisi vastu ilma laudlinata, olgugi et kõik üliõpilased ja poolükskõiksed) ja lisandunud on mingid lollid väikesed snäkid, mida ma suurema näljaga kooli kõrvalt poest napsamas olen käinud (jogurtid ja croissantid).
Kuu lõpuni on aga üks nädal veel, eks näis, kuidas ja mida me ülejäänud rahaga tehtud saame.

List:

hernekonserv 13.9
kanakintsud 500g 36.7
2kg õunu 49.9
loorberilehed 8.9
terapipar 11.9
2kg kartuleid 22.9
pakk köömneid 25.9
kohvikukakao 30
3 seajalga 3.1
2 banaani 9.7
tomatikonserv 13.9
väike maasikajogurt 4.9
kirsipirukas 9.9
konservshampinjonid 12.9
kofola 1l 18.9
viinapitsid 6tk 120
valge laudlina 310
sinised linikud 110
seapraad 1kg 82
sealiha 62
marineeritud kurk 39.9
liiter piima 15.8
väike shokolaad 5.5
koor 13.9
liiter piima 12.9
coca-cola 23.9
pärm 2.5
kohupiim 11.9
hakkliha 47.2
liiter piima 15.9
lauavein valge 19.9
maasikacroissant 9.9
turisti eine 20.9
10 muna 24.9
hele õlu x2 19.8
tume õlu x2 21.8
pudelipant 12
leib 13.9
juust 23
või 14.9
KOKKU 1327.8

27 veebruar, 2009

Nädal 6 ehk 16-22.02

Vat nüüd ma olen oma postitamisega jube hiljaks jäänud. Laiskus annab häbeneda nii et vähe ei ole, täpselt ei mäleta nüüd ka enam, mida süüa sai. Lisaks ei suuda ma ühelt tsekilt miskit 45-kroonist rida enam ära tõlkida. Noh, ostsin midagi.

Kokkuvõtlikult, meil oli mõlemal vaheldumisi nädal aega nohu, mistõttu ekstrapehmete pabertaskurätikute peale kulus terve varandus, nädala algul sõime mitu päeva tatart turisti einega ja kolmapäeval ja neljapäeval tegi Taavi pitsat, kõigepealt salaami ja siis hakklihaga. Tundub, et kuidagi elasime ära ja midagi nagu sõime kah.

Jääb ühesõnaga detailsemalt dokumenteerimata, mis seal ikka. Ega selle ühe nädala pärast veel alla ei anta. Ostunimekiri kokku järgmine:

kleenex 44.9
kleenex box 49.9
WC-paber 69.9
juukseklamber 29.9
juukseklamber 17.9
midagi tõlgendamatut 44.9
leib 16.9
konservshampinjon 12.9
ploomimoos 23.9
kaerahelbed 11.9
250g eidam juustu 32.3
pabertaskurätikud 13.9
must tee 27.9
määrdejuust 22
tume leib 36.9
viilutatud peekon 22.1
pabertaskurätikud 19.9
kilekott 5
makaronid 16.9
hakkliha 500g 51.7
1 kg porgandeid 17.3
700g sidruneid 28.1
jahu 9.9
mozzarellajuust 16.9
tomatikonserv 13.9
tomatikonserv 13.9
jogurt 11.5
piim 15.9
või 17.9
salaamivorst 12.9
pärm 2.5
konservshampinjon 11.9
700g õunu 12.3
500g tomateid 21.8
punane peet 300g 5.8
kg kartulit 20
pool kapsast 20
hügieenitarbed 236
KOKKU: 1060.1

16 veebruar, 2009

Nädal 5,5 ehk 5-15.02

Estonian "blood cookies"

punane vein 79.9
dijoni sinep 17.9
valge jogurt (väike) 3.9
tomat 6.9
6 muna 19.9
liiter piima 15.9
kodujuust 19.9
või 16.9
liiter piima 15.9
kaeraküpsised 15.9
jäätee 1,5l 47
toorjuust 22.9
tume shokolaad 15.9
kakaoküpsised 24.9
liiter piima 15.9
piparmündiliköör 94.9
limonaad 19.9
sairakonserv 21.9
turisti eine 19.9
oakonserv 8.9
tomatid 12.9
800g sibulaid 6.4
sojakaste 20.9
worcesteri kaste 24.9
600g õunu 7.7
800g porgandeid 11.2
hapukoor 9.9
valge jogurt 10.9
määrdejuust 14.9
shampinjonikonserv 11.9
leib 13.9
kanafilee 450g 54.7
15 muna 36.9
Cross Club 450
KOKKU 1192.2

Venitan seekord nädalast poolteist kahel põhjusel. Esiteks oli Taavi neljapäevast neljapäevani Tallinnas, mis tähendas, et mina sõin laiskusest peamiselt võileibu ja keedetud tatart, mis ei ole üldse huvitav. Teiseks on esmaspäevast esmaspäevani lihtsam ja mugavam arvet pidada.

Muidu kokandusevabas nädalas oli mul küll paar väikest köögikiirt, mille siinkohal tahaks ära tuua.

Reedel käisin Kristeli juures köögikülas. Kõik tegid midagi ja pärast söödi. Eelarvet ja võõrast kööki arvesse võttes tegin sinepiga täidetud mune, mis osutus suht viisakaks otsuseks. Võtsin köögis vähe ruumi ja aega, poes läks väga vähe raha ja suupisted olid täiesti söödavad. Teised viitsisid muidugi rohkem mässata ja tegid ägedamaid asju. Aga mis siis.

Laupäeval tuli Mari minu juurde ja tegime porgandi-juustu võileibu ja sidrunikooki. Võileivad olid head, sidrunikoogi asemel tuli shokolaadikastmega omlett ja kausitäis sidrunijogurtit. Sidrunijogurtist tegin kolmapäeval pärast pikka äraviskamise-kaalumist miskised magusad kuklid. Sellesama järeleproovitud retsepti järgi, ainult et porgandi asemel oli nüüd sidrun.

Porgandi-toorjuustu ahjuleivad muna ja juustuga


Neljapäeval tuli siis mees koju ja igapäevane köögitamine hakkas jälle pihta. Esimese hooga tegin ahjupotiga porgandeid-kartuleid, mis veel kappi olid jäänud.

Reedel sõid mõned väljas ja mõned puhkasid kodus, mingit söögitegemist eriti ei olnudki. Ega pärast nii pikka puhkust ei jaksagi kohe täie hooga kokkama hakata.

Laupäeval pidi üle pika aja poodi minema, kapis hiired juba maigutasid kuivalt ja isegi kuivaineriiulilt puhus tuuleke kaerahelbeid õhku lendlema (no mul on jahu-makaroniriiul täpselt õhuventika kõrval). Õhtul leiutasime praekartulite kõrvale sügavkülmutatud heeringatest miski gratääniretsepti järgi süüa teha, põhimõtteliselt kõlbas kõhtu panna, aga eriti hea ei olnud. Tõenäoliselt tegime kiiruga midagi valesti ka. Näiteks puhastada eriti hästi ei viitsinud :)

Hilisõhtul käisime väliskülalistega klubis, selle ürituse alla läks rõõmsalt raha. Cross Club on kujunduse mõttes tegelikult üks vingemaid diskoteeke, mida üldse näinud olen (olgu, paljusid ei ole näinud), ja seepärast kulus seal hoolimata jamast peost (väga vaene tramm ja buss, hõegh) suht parajalt aega ja õllesid. Et tegu valentinipäevaga, mökerdasin selle vihje järgi sõpradele väikese karbitäie magusat näksimiseks. Mitte küll Dominost, vaid täiesti suvalistest küpsistest ja kohalikust tsehhi toorjuustust. Kristo hirmutas kõiki käkerdiste kahtlase välimuse põhjal, et need on Eesti rahvustoit "blood cookies", ent kes maitses, see õnneks kiitis ja nautis kinnisilmi. Arvestades seda, et tooraineks kasutatud küpsised maitsesid nagu mitte midagi, on tegu väga asjaliku ja vinge retseptiga, mida ka edaspidi tasub kõrva taga hoida. Aga kokkuvõtlikult läks klubis koos piletite ja kohaliku subway-stiilis peekonivõileivaga nii 450 krooni.

Pühapäeval sõime karriga kanapastat, selle kohta ei olegi midagi erilist öelda. Natuke oli paha olla ja Taavi tõi putkast suure jäätee. Pärast seda oli juba hea olla.

08 veebruar, 2009

Nädal 4 ehk 29.01-4.02

Maasikakoogid

hiina kapsas 15.3
hakkliha 400 g 47.5
sealiha 500 g 56.1
külmutatud maasikad 24.9
porrulauk 350g 24.7
riis (allahindlus) 22.9
värske kurk 34.9
lehttaigen 14.5
peterselli juur 19.9
suur sinep 14.9
valge jogurt 11.5
küüslauk 120g 11.1
prügikotid 39.9
punane chilipasta 34.9
basiilik potis 34.9
leib 13.9
vermicelli (pasta) 19.9
shokolaad 11.9
kartul (2kg) 14.9
porgand 800g 15.5
oakonserv 8.9
turisti eine 19.9
konservhernes 13.9
heeringafilee sinepikastmes 34.9
hakkliha 400g 50.4
jahu 9.9
pennepasta 17.9
valge jogurt 10.9
tomat 700g 27.4
kanafilee 81.8
hele õlu x2 19.8
pudelipant 6
Fernet stock 144
lays krõpsud 28.9
ginger ale 1,5l 25.9
hapukoor 14.5
kohupiim 14.9
vanillsuhkur 1.2
hele õlu x2 13.8
pudelipant 6
pabertaskurätikud 13.9
KOKKU: 1048.8

Et üleüldiselt olime-oleme eelarvest üle ja nädalalõpus läks mingite kallite asjade (Hanna juures oli pidu ja noh..) peale palju raha, läksin esmaspäeval konserviriiuli juurde. Tundub, et töötab. Vist ei ole niisama tervislik kui värskeid köögivilju süüa, aga ajab asja ära.

Neljapäeval jätkus minu ammulubatud ettevõtmine Aasia köögiga uuesti katsetama hakata. Esimeseks eksperimendiks oli taipärane vermicellipasta - riisimakaron, seekord friteeritud. Serveering oli salativormis, köögiviljade, sealiha ja chilikastmega. Friteerimine on üks jaur ja jura, meeletult õli jääb üle, seda uuesti enam ei kasuta ja äraviskamine on ka hirmus probleem. Aga see vermicelli on äge, kuumas õlis lähevad pastapesad *puff!* krõbedaks ja on päris vahvad söögipoolised.

Kontrastina idamaisele, sõime reedel klassikalist euroopa toitu. Pannile läks eilsest ülejäänud sealiha pannile, kõrvale keedukartulid ja sinepikaste. Ja õhtusöögiks kartulikrõpsud Fernetiga ja...

Laupäev oli eelmisel õhtul ja ööl toimunud pillerkaari tõttu natuke raske. Hommiku- ja lõunasöök jäid hoopis ära, õhtusöögiks keetsin teise poole vermicellit hakkliha, porgandite ja karripastaga miskitlaadseks möginaks. Hiljem tegime peavalu lohutamiseks lehttaignast maasikaburgereid (lehttainas ahju, sügavkülmutatud maasikad miksrisse ja vahukoor kohupiimaga pooleks).

Pühapäeval sõime hommikul kättesaadavaid asju - tatraputru ja tuunikalaga võileibu. Lõuna tarvis õngitsesin sügavkülmast välja selle, mis nädala algul tehtud kanatoitudest alles oli jäänud ja keetsin porgandite-kartulitega kokku ühe hea pajatäie suppi (jäi ka parajalt nädalaalguse lõunateks). Õhtul praadisin hakkliha tomatite, porgandite ja makaronidega kokku ja kõrvale oli salat ahjusröstitud peedist.

Esmaspäeval oli plaanipärane kanafilee chili ja riisiga. Plaanipäraselt pidi ka pool praetud kanafileed külmkappi kolmapäeva ootama minema, segaduses aga jäi hommikuni köögilauale ning seetõttu muutusid plaanid järgnevalt:

Teisipäeval jälle kana. Seekord makaronide ja sügavkülmast köögiviljadega.

Ja kolmapäeval chili con carne - hakkliha, oad ja chilipiprakastet. Mm.

30 jaanuar, 2009

Nädal 3 ehk 22-29.01

Ostluslist:

liiter piima 15.9
1,4 kg õunu 18.4
300g porgandeid 5.7
kukesupp 13.9
sügavkülmutatud rooskapsas 18.9
kaks kilo kartuleid 14.9
400g veise hakkliha 48.7
700 sealiha 69
valge jogurt 10.9
pärm 2.5
või 19.9
2 heledat õlut 15
pudelipant 6
400g tomateid 19.6
määrdejuust 24.5
10 muna 17.9
jäätis tiramisu 89.9
grog Bozkov 115.9
1,2 kg õunu 15.5
1.3 kg porgandeid 20.4
terve kana 59.2
punane vein 37.9
väike leib 13.9
hapukoor 9.9
jogurt 9.9
või 19.9
600g tomateid 27
liiter piima 15.9
sinep 7.9
karripasta 44.9
suitsuvorst 12.9
KOKKU 822.7

Neljapäeval oli makaronivorm hakkliha ja tomatiga. Lisaks mikserdasime nädala algusest jäänud maksa pasteediks ning hommikusöökide tarvis läks ahju plaaditäis porgandikukleid (vaata 1. nädala postitust)

Reedel oli näksipäev, Taavi sai töö juures tasuta pitsat ja minul oli arvuti taga liiga põnev, et üldse toidu peale mõelda, pasteediga võileivad ajasid asja täiesti ära. Paastupäev nagu peaaegu.

Tänu sellele oli meil nädalavahetuse saabudes ootamatult kaks toidukarpi lihtsalt üle. Lõunaks soojendasimegi eelmise päeva makarone. Õhtul sulatasin sügavkülmast miskeid juurvilju, praadisin pannil sealihakuubikuid ja pooled nendest läksid gemüüsega miskiks wokilaadseks asjaks. Kõrvale keetsin riisi, abiks tuli teisipäevast jäänud praeleem, mis siiani veel ühtki söödavat produkti polnud tootnud. Nüüd aga õigustas oma olemasolu täielikult. Et pärastlõunal käisime nukuteatrit vaatamas, jäi tee peale ka saatuslik supermarket, kust lihtsalt Oli Vaja osta jäätist (tiramisu!) ja grogi. Oli vaja. Mõlemad olid väga head.

Pühapäeva hommikul sõime putru ja väljasõidul Karlstejni linnuse juurde mõned pasteedikaraskid. Õhtuks mässisin eelmisest päevast jäänud lihakuubikud tomatite ja külmutatud kapsaga miskiks pirukalaadseks asjaks (tuli köögilauavakstu stiilis kaitsevärvi), Taavi keetis kukesuppi. See on see viieminutine pakisupp, mis lapsepõlvest meeles oli.


Esmaspäeval tundus kapis veel piisavalt sööki olevat, et mitte poodi minna. Laupäevast oli kapis riisi ning pühapäevast oli pool praetud hakklihast kõrvale pandud. Üks pluss üks tegi täiesti viisaka möksi, kõrvale sibula-õunasalat jogurtikastmes.

Et poodiminek sai uuesti aktuaalseks alles teisipäeval, tuli sellest meeletust edust kannustatuna natuke raha raisata ja ostukorvi läks taipärane karripasta. Õhtusöögiks oligi kana-kartulihautis Tai moodi. Erinevalt retseptist lõikasin kartuli pisikesteks tükkideks. Mõtlesin, et teen pilti ka, aga maitsev asi läks liiga ruttu kõhtu, et kaamera akulaadimist oodata jõudnuks.

Tagantjärgi tulnud tarkuse järgi läks ülejäänud kana otse sügavkülma nädalavahetust ootama. Lisaks algasid katsetused odava lauaveini leidmiseks ja külmast peast läks tsehhi peet toidu peale päris kenasti.

Kolmapäeval läksid pannile kanakoivad ja -tiivad sinepikastmes, kõrvale jälle kartulid ja esmaspäevane sibulasalat väikese tomatipikendusega. Algseks inspiratsiooniks kanafileeretsept siit.

Et arvestuslikult on juba nädalalõpu tarbeks ka poes käidud (uhh, 527 krooni), tähendab see seda, et viiendal jaanuaril koostatud eelarve jõuab esmaspäeval omadega nulli. Et praegu on arvestusse sisse võetud kõik patustamised (õlut ja jäätist!), mis otsusehetkel on nõus oldud muudest (puhkuse ja kogumise) eelarvetest maha arvama, peaks tulemus siiamaani siiski peaaegu rahulejättev olema.

Järgmise kuu jaoks vaatame seega finantsid uuesti üle ja korrigeerime eelarveid reaalsuse poole. Järgmise nädala (kuni palgapäevani, peaks järgmise nädala lõpus olema) hoiab siiski veel praegust arvestust ja läheb sealjuures paratamatult üle eelarve.

23 jaanuar, 2009

Nädal 2 ehk 15-21.01

Üks väga maitsev kapsapirukas

Sel nädalal läks toiduga veidi kehvemini kui esimesel. Esines ränki möödapanekuid ning ohtlikke eelarveületusi. Sellest hoolimata ei kavatse see projekt alla anda, vaid pigem vigadest õppida ja edasi astuda.

Selle nädala ostunimekiri:

1kg sibulaid 7.9
hakkliha 54.9
suitsumakrell 42.2
külmutatud kala 39.5
jahu 11.9
liiter piima 15.9
pakk müslit (600g) 42.9
punane peet (1,2kg) 9.3
600g porgandeid 15
tomatid 29.5
terav ketshup 10.9
valge jogurt 9.5
Hapukoor 9.9
Hapukoor (kiirustades teisest sordist) 10.9
kodujuust 19.9
määrdejuust RAMA 24.5
suitsuvorst 12.9
leib (lahtine) 13.9
makaronid 22.9
10 muna 17.9
või 19.9
puljongikuubikud 29.9
Hapukoor 10.9
Veisemaks 1 kg 17.5
Seapõrn 0,5 kg 12
Kilekott 5
Neli õlut (pubis) 104
kviitungita snäkid 100
pudel veini 99
kaks grillvorsti 75

Kokku: 867

Ja nädalamenüü:

Alustan eelmise nädala teisipäevast, mis ei läinud päris plaanipäraselt. Kapis lihtsalt polnud riisi. Kiire vangerdamine tõi lauale keedetud makaronid köögiviljakastmes. Noh, sügavkülmutatud köögiviljad väikese puljongi (eelmisel nädalal sai seda nii kanahautisest kui keedukeelest) ja jahuga. Oli ka täiesti söök. Ütlemata on selge, et igast õhtusöögist osa mahub meie ustavatesse plastkarpidesse, mis seljakotis järgmist päeva toetavad.

Kolmapäeval läks pannile kanafilee, kõrvale suure potiga riisihautist. Kanafilee tuli ootamatult hea. Lihtsalt praetud tükid. Lihtne ja mõnus.

Ja nüüd selle nädala kviitungite juurde - neljapäev oli kalapäev: suitsumakrellist sai viisaka riisipikenduse - nokkisin kala puhtaks ja pool seda headust segasin riisi sisse. Ülejäänud kala sõime samal õhtul ja järgmisel päeval lihtsalt võileiva peal ära.

Reedega läks raskelt. Minul oli teatris hooajalõpp ja oli vaja pärast etendust kaks õlut juua. Kahepeale juba neli. Süüa teha ei jõudnud, pärast lavakujunduse lattutassimist (osa asju läks kesklinna teise otsa) võtsime Narodni Tr´ida purksiputkast sinepiga grillvorstid. Vahel on väga vaja.

Laupäeva lõunat sisustas vastukaaluks eelmise õhtu priiskamisele klassikaline säästueelarve - kapsavorm. Et ahjuvormis küpsetada pruunistatud hakkliha ja hakitud kapsas ja palju chilikastet seal vahel. Õhtul tulid külalised, käisime planeerimatult poes ja raiskasime raha, vaatasime hommikul kella neljani multikaid ja hästi vahva oli. Sinna läks see veinipudel ja ülesmärkimata snäkieelarve. Snäkkidest sai muide ka järgmise päeva hommikusöögi.

Pühapäeval tõdesime, et viimased kanakondid külmikus on lootusetult haisema läinud ning kanasuppi pole ka parima tahtmise juures vaja loota. Sellest sai ka esimene hooletusest äravisatud asi meie säästuprojekti jooksul. Päevapeale kujunes hoopistükkis nii, et köök anti täiesti meesterahva käsutusse. Hommikul sõime putru nagu head lapsed ikka ja lõunaks oli läätsesupp pisikese hakklihaga. Õhtul meisterdasime ühispingutusena praekartuleid ja hakklihakotlette, et järgmise päeva lõuna olemata ei jääks.

Esmaspäeval käisin traditsionaalselt lihapoes odavaid asju piilumas. Samal päeval saigi tehtud praemaksa tatrapudruga. Ei õnnestunud just nii hästi kui eelmise nädala maksakaste, ent häda polnud temalgi.

Teisipäeva õhtusöök kujunes üle pika aja katastroofiliseks fiaskoks. Olin hinnateadliku perenaisena lihakarnist kaasa haaranud peaaegu tasuta seapõrna - lootuses, et midagi sellest ikka teha saab. Internetis hõisatigi, et põrn on maitsev ja õrna koostisega, pange aga ahju ja te näete. Eks me nägimegi. Süüa suutsime vaid hautatud juurvilju, põrn oli vintske ja vedel üheaegselt ja käis suus ringi nagu asi, mis suus väga palju ringi käib. Lohutuseks tegin mõned täidetud munad, et tuju paremaks läheks.

Kolmapäev möödus katastroofi järellainetuses. Et mu väänik iseloom ikka oma tahtmise saaks, otsustasin kiusliku põrna uuele piinaringile saata, seekord teda pannil praadides. Pärast külmkapis seismist oli põrn natuke tahkema ja viisakama koostise omandanud, erilisi maitseomadusi aga hoolimata sibulate-värkidega seismisest ei ilmutanud. Hakkisin siis nii väikesed tükid kui võimalik ning käkerdasin suure koguse ketshupiga makaronidele kastmeks. Põhimõtteliselt oli söödav. Ketshup tapab tõesti igasuguse maitse(tuse). Et aga senise päeva olime nukralt oma köögivilju näkkinud ja nälga näinud, oli sellele hädapastale lisaks kindlasti vaja teha suure plaadiga kapsapirukat. Hommikul võttiski Taavi demonstratiivselt tööle karbi nimelt pirukatega, mitte mingi muu asjaga. :)



Nädalakokkuvõtteks sellised järeldused, et poodi minnes tuleb alati kott kaasa võtta, kilekoti ostmine on idiootsus. Ja see järeldus ka, et oma õllede ning Shiraz-Cabernet'ga oleme ikka natukene eelarvest maas. Eelmise nädala miinustega kokku umbes 300. Järgmiseks kuuks arvestame need numbrid ümber ja loome lisaks nädalavahetuste alkofondi :)

13 jaanuar, 2009

Nädal 1 ehk 8-14.01

Pildil nädalat läbiv teema, maksapasteet porgandisaiaga.

Esimese nädala ostukorv (kassatšekijärjekorras)

2kg kartuleid - 17.90
1kg jahu - 11.90
800g tomateid - 26.00
keerdmakaronid - 25.90
hakkliha 49.20
WC-paber 21.90
pabertaskurätikud 9.90
2x liiter piima - 25,8
köögiviljamaitseaine - 17.90
söögisooda - 3.50
küpsetuspulber - 4.50
2x jogurt - 19.00
2 kg õunu - 19.90
suur spargelkapsas - 29.90
üks kana (1,2 kg) - 82.80
roheline salat - 27.90
või - 19.90
üks kurk - 19.90
6 muna - 19.90
kilo porgandeid - 15.90
sügavkülmutatud köögiviljad - 19.90, 12.90 ja 11.90
kilo seamaksa 55.00
kaks seakeelt 45.00
KOKKU: 614,2

Põhimõtteliselt eelarves (arvestus neljapäevast neljapäevani), esmaspäevast esmaspäevani lugedes läks sajaga üle aga alguse asi. Ehk õnnestub järgmisel nädalal kavalam olla ja omadega nulli jõuda. Täiesti tühjalt platsilt ma õnneks ei alustanud, pole küll väga suur toiduainete koguja-säilitaja olnud, aga sibulaid ja mingisuguseid kuivaineid riiulilt ikka leiab.

Menüü järgnev:

Neljapäev: Maksakaste keedukartulitega. Algul tahtsin maksaga sibulahautist teha, aga lõpptulem oli päris vedel ollus. Poolest kilost maksast jätkus ilusti ka lõunakarpidesse. Seakeeled panin soolveega külmkappi, lugesin internetist soovitust paaripäevase leotamise kohta.

Reede: Hommikusöök sai vist sisse magatud. Õhtul väsimusega sai tehtud suur pannitäis hakkliha makaronidega, kõrvale tomati-kurgisalat valge jogurtiga. Sellest jätkus ka järgmise päeva lõunaks.

Laupäev: Päeval sõime eilseid makarone, õhtul tekkis kokanduslik huvi ülejäänud maks pasteediks teha. Erinevalt retseptist muna ei pannud ja mögastasime üldse saumikseriga. Poolele pasteedile panin juurde lusikatäie pestot, tegi päris huvitava maitse aga mitte midagi erakordset. Lisaks läksid ahju ohtra porgandi ja täisterajahuga karaski moodi küpsetused. Õnnestusid mõlemad asjad päris hästi, näkitsesimegi õhtu läbi maitsvaid võileibu väikese tomativiiluga.


Pühapäev: Hommikul oli pasteedi-isu veel palju alles, porgandikaraskid täitsid kõhtu lõunani mil oli otsustav hetk seakeeled külmast välja võtta ja keema panna. Keevad teised päris mitu tundi. (Siin on see tore pildiseeria keeletegemisest mida ma huviga lugesin, konkreetsel juhul küll veisekeel aga tore ikkagi) Sobivalt hooletu on kõrvale pakkuda ülekeedetud kartulitest takusemat putru (pudrunuia ei ole) ja paar tomatit köögivilja pähe. Jätkus rõõmsalt lõunakarpidesse ja üks keel jäi peaaegu tervenisti üle.

Esmaspäev: Hommikuks keedetud munad ja viimased porgandikaraskid (seekord kapinurgast leitud viimaseid päevi elava sardiinikonserviga mis ostunimekirjas ei kajastu), õhtusöögiks ahjus hautatud kanakoivad-tiivad köögiviljadega (spargelkapsas, porgand ja miskid lillkapsariismed järjekordsest kapisopist). Mingit retsepti ei jälginud, lihtsalt köögiviljad vette ja kanatükid nende peale, poolteist tundi ahjus ja valmis. Koivad läksid kõhtu, tiivad järgmiseks päevaks karpidesse. Seekord sai karbisisu päris kirev, sest kana ja kapsaste kõrvale mahtusid ka viimased keele ja kartuliriismed.

Teisipäev ehk täna: Hommikul jõudis unise peaga pool võileiba ja õuna kõhtu haarata. Et külmkappi on ootama jäänud kaks purgitäit maitsvat puljongit (üks sea- ja teine kanakeetmisest), läheb tõenäoliselt loosi miskine riisihautis sest supp on seljakotis kandes ohtlik veos.

Kolmapäev: Homseks on kavas kana pehmemad palad ehk rinnafilee, kõige tõenäolisemalt koostöös pastatoodetega, arvatavasti astub mängu ka külmutatud köögivili.

Siis peab raudselt uuesti poodi minema ja uued plaanid tegema. Üldjoontes on esimene nädal aga õnnestunult majandatud. Kiitus ja kraaps siinkohal iseendale, kõht on olnud täis ja pole pahandama hakanud. Taavi algul tegi maksa ja keelte peale hirmunud viginat ja kattis silmad kätega, pärast kahvli kättevõtmist kadus õnneks see kohkumine ja mõlemad asjad said kiita ja kordusaplausi. Eelarvelistel kaalutlustel on mõlemad end lihafileede ja steikide ees kõva konkurentsina tõestanud.

Targu talita ehk tagurpidikäik tarbimisrattale

Rasketel aegadel on ka köögis keeruline. Kärbitud elamiskulud on lihtne toidukvaliteedist maha võtta ja tudengiaastate ristlõikes on ka minu toidulaual ketšupiga makaronid (ühest praktikasuvest mäletan isegi karripulbriga odavnuudleid, ketšup oli liiga kallis) päris tihti auväärses lõunarollis olnud.

Tahan alustada rasket ja vaevalist projekti rahasäästmiseks toidu headuses ja elukvaliteedis alla vandumata. Praeguse seisuga (üks töölkäiv inimene, autoliisingud ja muud intressid, korralik elamine ja lootus suviseks puhkuse-eelarveks) jääb meie peres kahe inimese söögieelarveks 665 Kć nädalas (tsehhi krooni, ca 0,6 eesti oma) . Teisendatult siis 385 EEK. Eksperiment selles, kas ja kui kavalalt selle rahaga toime tulla saab. Mängureeglid täpsemalt paigas ei ole, kasutada võib kõiki kavalaid vanaemade nippe, peamine et kuueelarve alla 3000 Kć jääks. Üldiselt vist tuleb järgida iidset tarkust et põrsast võib alles jääda vaid kisa, ehk ei mingeid hapuksläinud äraviskamisi ja iga puljong peab leidma oma tee õnnelikku kõhtu.

Esimeseks investeeringuks sai kaks kaanega plastikkarpi, millega mõlemad lõuna päevaks kaasa tassivad. Mina kui liikuvam inimene omastasin ka termose. Suvalisel hetkel endale teejoomist lubada on ikka päris vahva. Taavi saab töö juures niikuinii tasuta teed ja mahla ja midakõikeveel.

Järgmiseks panin meie 2000 krooni söögitalonge (mingi asi, mida siin üks mees töö juurest lõunasöökide jaoks saab, õnneks kehtib ka toidupoodides) valgesse karpi ja karbi peale tegin tabeli sellest, kui palju veel järel on ja kui palju milleks kulunud on. Ostukviitungid panen siis sinna raha asemele. Arvepidamine missugune.

Et motivatsiooni jätkuks ja tagantjärele tarkus alles jääks, proovin siia sildi alla menüüd üldjoontes kirja panna ja blogi taas elule äratada.

Ja soovin endale edu ka muidugi.

05 jaanuar, 2009

Sibulapelmeenid



Need siin on sellised spets vürtsiga variandid aga muidu on sibulapelmeenid ka ilma selle küüslaugu ja sinepita väga toredad pirukad, mida näiteks hapukoorega snäkkida.

Pelmeenitainas on väga lihtne - tuleb kokku mätsida parajas koguses vett ja jahu. Sõltuvalt jahukogusest saab erineva arvu pelmeene. Mina panen algul ca dl täisterajahu ja siis niipalju nisujahu et tainas kokku hakkaks ja nätskeks muutuks. Vett tuleb panna siis vajaduse järgi. Ettevaatust, enese ja köögi jahuseks mökerdamine garanteeritud.

Natuke aega on hea vist tainast külmkapis hoida, las jahutab ennast. Samal ajal on hea teha täidis. Selleks tuleb peenikeseks teha:

kaks või kolm sibulat (mida suurem sibul, seda vähem neid arvuliselt kulub)
julguse järgi küüslauku (mul oli nohu, panin pool küüslauku ehk umbes neli küünt)
paarkümmend grammi juustukuubikuid
üks muna
soola ja pipart, tunde järgi



Ja nüüd tuleb pelmeenid teha. Mul mingit imevormi ei ole, teen käsitsi:
Tainast tervelt rullida on utoopia. Tuleb rullida väikesed tükid, sealt lõigata nt. joogiklaasi servaga ümmargune latakas välja ja siis veel rullida, piklikuks ovaaliks.

Sinna keskele kõigepealt üks suur lusikatäis sinepit (mul oli selline special nohu edition, ohtra mädarõikaga), otsa suur lusikatäis täidist, pooleks keerata ja kahvliga ääred kinni vajutada.



Siis umbes 170 kraadisesse ahju kuni ääred pruuniks hakkavad tõmbuma. (Kui puhta nisujahuga teha, siis hakkavad pealt ka pruunistuma).