Kukeseene-sibulasupp

1 suur või 2 väikest sibulat, rohelisi sibulapealseid
250g kukeseeni (et ikka seenene supp oleks)
100g sinki (suitsusink on näiteks hea)
piima
vett (piimaga peaks kokku mingi pool liitrit tulema)
100g sulatatud juustu
maitseaineid (sool, pipar, ürdid - või puljongikuubik)

See on natuke multitasking-söök aga see-eest jube hea.
Ja seened tuleb enne pannilepanemist korralikult ära pesta, neil kipub ikka natuke mulda küljes olema.

Task 1 - panni peal tuleb hakitud sibul kerges õlis maitse järgi parajaks hautada, siis juurde panna hakitud sink ja see ära praadida ja siis sinna hakitud kukeseened (väiksemad võivad jääda, suuremad pooleks-kolmeks lõigatud) juurde panna. Kuumus natuke maha keerata ja kaane all haududa lasta. Kui seened on juba praetud nägu ja lössis (ja hakkavad panni peale juba parajalt ära mahtuma), tuleb pann tulelt ära, seene-singi-sibulasegule lisanduvad veel hakitud sibulapealsed ja kogu kupatus läheb potti, kus on vahepeal juhtunud:

Task 2 - keedupott: Potti tuleb panna vesi ja piim ja see keema lasta. Lisaks võib minna puljongikuubik. Või maitseaineid soovi järgi. Kui asi keema läheb, tulevadki panni pealt kukeseened supi sisse. Veel läheb samasse patta sulatatud juust ja hea korralik segamine, siis nii kauaks jääb veel pliidi peale et napilt keema läheb.

Ja ongi kukeseenesupp.

Lillkapsavorm

Nämm ja lihtne asi, võtab küll natuke aega.

Vaja läheb:

lillkapsas
kolm porgandit
väike suvikõrvits
kaks tomatit
150g mozzarellajuustu
võid
maitseaineid

Kõigepealt tuleb potis liiter vett keema ajada. Päris palju soolaga. Lillkapsas tuleb tükkideks murda. Öeldakse vist, et õisikuteks. Porgandid lähevad viiludeks. Ja siis koos lillkapsaga sinna vette keema. Veel võib vette panna igasuguseid maitseaineid. Mina panin basiilikut ja tüümiani ja palju pipart. Lillkapsas keeb päris parajalt aega, proovimise järgi saab umbes kindlaks teha et millal hakkab pehmeks minema.

Suvikõrvitsa peab ka ketasteks lõikama ja panni peal natuke pruuniks praadima. Seda on hea või sees teha. Tomati võib ka valmis viiludeks lõigata.

Kui lillkapsas on natuke pehme juba (siis on porgand ka tõenäoliselt), tuleb nad ahjuvormi ümber sokutada. Koos natukese keedupuljongiga, et kapsastel jalad parajasti märjad oleksid. Ma tegin kahvliga veel lillkapsast rohkem katki et paremini ära mahuks. Lillkapsa-porgandi peale lähevad tomativiilud ja praetud suvikõrvitsad ja parajalt palju võid. Kõige peale ritta mozzarellajuustu viilud.

Ja ahjus 200 kraadi, umbes 20 minutit (kuni juust pruuniks läheb).

Tikritega lusikakook

Lusikakoogiks nimetatakse neid asju sellepärast et vormist kätte saab neid ainult lusikashaaval. Kook ise on suht pehme ja mahlane, seetõttu konkreetset tükki ei moodusta.

Retsept on ka lihtne:

Koogipõhi:
200g võid, 5dl jahu, 1 muna, 1dl suhkrut, natuke küpsetuspublrit, nii pool lusikatäit.
Need asjad tuleb segamini segada, muna, või ja suhkru võib enne natuke vahtu lüüa kui viitsimist on. Peaks tulema selline paras tainas, vastavalt jõule, nõule ja käsitööoskustele tuleb see koogivormi põhja ära laotada nii, et äärte pealt ka natuke üles keerata jätkuks. Siis peab külmkapis nii palju ruumi olema et see põhi veerandtunniks külmkappi panna.

Kate:
200g hapukoort, 3 muna, 1,5dl suhkrut - sellised asjad tuleb kausis ära segada. Marjad võib katte sisse segada või koogipõhja peale laduda - ja kate peale valada. 200 kraadi juures küpseb minu katsetuste järgi alla 45 minuti, täpne valmimisaeg visuaalsel vaatlusel.

Nüüd tegin tikritega kooki, lõikasin marjad pooleks ja panin natuke rohkem suhkrut. Sobis.

Toorjuustukook meega

See on mugandus klassikalisest Manhattan Cheese Cake retseptist. Uuendus on see et koogipõhjas on suhkru asemel mesi. Palju raskem on koogivormist kätte saada aga meega on ikka täitsa okei muidu.

Tsiteerin NAMI-NAMI retseptikogu:

Koostis:
Põhi:
8 tk Digestive-küpsiseid
2 sl suhkrut
50 g sulatatud võid
Täidis:
400 g Philadephia toorjuustu (full-fat)
75 g suhkrut
2 muna
0.5 tl vanilliekstrakti
Kate:
3 dl hapukoort
2 sl suhkrut
0.5 tl vanilliekstrakti

Valmistamine:
Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.
Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.
Lase 20 minutit jahtuda.
Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.
Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda. (Mul ootas üle öö külmkapis.)

Mina tegin nii et segasin küpsisepudi võiga kokku, panin koogivormi põhja ja kaks SUURT lusikatäit mett peale. Ajasin natuke segamini ja panin kümneks minutiks sügavkülma. Pärast ajasin külma asja veel näpu ja lusikaga ühtlaseks mööda vormipõhja. Nagu näha, tervena neid tükke vormist kätte ei saa, järgmine kord peab kas küpsetuspaberi sees tegema või lahtiste äärtega vormi sebima.

Seene-meloni pasta

See on väike improvisatoorne eksperimentaalpasta mis tuli päris hästi välja.

Vaja on:
Makaronid (antud juhul lintnuudlid)
shampinjonid (150g või tunde järgi)
üks keskmine sibul
jupp suvekõrvitsat (mingi 10 cm)
paar viilu kollast melonit
rohelist sibulapealset maitse järgi
100g toorjuustu
soola, pipart
õli või võid

Kõigepealt tuleb sibul ja suvekõrvits ja melon ja seened mingitlaadi väiksemateks tükkideks teha. Noaga, soovitatavalt. Siis tuleb võtta pann ja panna sisselülitatud pliidile. Panni peale väike tükk võid või natuke õli. Kui asi juba soojaks läheb, läheb hakitud sibul rasva sisse särisema. Kui sibul on juba seda nägu, saata talle seltsiks suvekõrvitsatükid. Segamini võib ka asjad ajada mingi pannilabidaga. Kui suvekõrvits ka natuke juba pruunistuma hakkab, lähevad külla seened ja melon. Pliiti võib veidi jahedamaks keerata ja pannile kaane peale panna.

Kui pliidil on kaks plaati siis võib sellega samal ajal makarone keeta. Vaja on puhast potti kus vesi keema panna. Tasub koos natukese soolaga. Kui palju vett ja kui palju makarone vaja läheb, saab makaronipaki pealt vaadata. Kui vesi keema hakkab, tuleb sinna makaronid sisse panna. No umbes Siis nad lähevad pehmeks.

Kui pannikaant tõstes paistab et seened on juba pisikeseks kuivanud ja kogu möga ujub rõõmsalt leemes, tuleb juurde panna toorjuust, soovi järgi soola-pipart-muid maitseaineid ja siis ilusti läbi segada. Niimoodi veel minut-paar soojendada ja siis pliidi pealt ära tõsta. Rohelised sibulapealsed peab nüüd ka väikesteks juppideks hakkima ja siis võib nad seenekastmega ära segada. Ja pannile veel natukeseks ajaks kaane peale jätta, las hauduvad omaette.

Kui makaronid valmis saavad (proovi!), tuleb läbi sõela vesi ära valada. Mina panen natuke oliivõli veel makaronide peale ja segan läbi, siis nad ei võta omavahel klimpi.

Banaanipannkook

Banaanipannkooki tuleb teha sellistest banaanidest mis on juba parjalt plögad. Ühesõnaga mitte need toored banaanid mis poelettidel ilusad värsked ja rohekaskollased on.
Kui kergelt tumedaid banaane poes ei ole, tuleb toored akna peale küpsema jätta. Mingi paari päevaga peaksid valmis olema kui päike peale paistab.


Vaja läheb:

kaks banaani (kui on väikesed siis kolm)
kaks muna
kaks lusikatäit jahu
100g lisanditeta toorjuustu
praadimiseks võid või õli

Banaanid tuleb kahvliga katki vajutada. Kui nad on parajalt pehmed siis ei tohiks ühtlase pudru tekitamine väga vaevarikas olla. Banaanidele tuleb juurde panna kaks muna. Ja toorjuust. Ja segada. Ja siis kaks (supi)lusikatäit jahu. Ja täitsa läbi segada. Toorjuustu võib ära ka jätta aga mulle nii magusad ei meeldi kui lihtsalt banaaniga tulevad.

Siis on vaja pann mingi rasvase asjaga kokku määrida ja banaaniplöga parajate kogustena kuuma panni peale panna. Väga suuri kooke ei maksa teha, tainas on paks ja ümberkeeramine natuke trikiga, nimelt tainas ei prae kindlasti ennast täiesti läbi vaid on ümberkeeramise hetkel ka pealt vedel. Siis tuleb pannilabidaga natuke kooki lohistada ja kiirelt keerata, mida suurem on kook, seda raskem. Aga mulle just meeldib see et kook jääb natuke paks ja keskelt pehme.

Kartulipannkook

Kartulipannkook on taas retsept sarjast lihtne elu - kui köögis eriti midagi ei ole aga teoreetiliselt nagu sööma peaks. Vaja läheb:

Kartulit
muna (ca iga kolme kartuli kohta üks)
sibulat
soola ja pipart
juustu, kui on
praadimiseks midagi rasvast

Kartulid tuleb ära riivida (kui riivi ka köögis ei ole siis noaga hästi peenikesteks viiludeks lõigata) ja kuidagi ära kuivatada. Hästi töötab majapidamispaberi sees rullimine, niisama kraanikausi kohal saab ka osa vett välja pigistada. Kui kartul ikka märg on siis võib häda korral jahu juurde segada.
Sibul tuleb ka tükkideks hakkida. Kui juustu on, siis see samuti. Kõik asjad lähevad ühe kausi sisse ja segamini, munad tuleb enne kaussipanemist omavahel segamini kloppida.

Kui rasvane pann juba säriseb siis võib kartulisibulamunajuustuplöga hunnikutega pannile tõsta, kui on tihkem tainas, tuleb veel lusikaga laiali vajutada. Ja siis mingi viie minuti pärast ümber keerata. Kui veab siis on köögis veel tomatit ja hapukoort või kodujuustu ka. Üllatavalt hea asi on oma elementaarsete komponentide kohta.

Hädapannkook

See on toit mida saab teha kui külmkapi põhja on mõned asjad kinni jäänud aga viitsimist või raha poodi minna lihtsalt ei ole kuskilt võtta.

Hädapannkoogiks on vaja:

muna või paar
natuke piima (kui piima ei ole palju siis natuke lisaks mingit teist piimatoodet (hapukoor, värske koor, jogurt, vahukoor)
jahu
üks tomat
üks sibul
paar lehte midagi rohelist (pole kohustuslik)
võid või õli praadimiseks

Kõigepealt on tark teha pannkoogitäidis. Seda võib teha kõigest mis kodus on, täna järeleproovitud variant on see: võta sibul (minul oli alles pool suurt sibulat) ja haki tükkideks. Tomatiga võid sama teha. Pane poti sisse natuke võid või õli ja prae sibulat. Kui sibul juba kergelt värvi muudab, pane talle juurde tomatitükid ja keera pliidil kuumust maha. Kui tomat läheb plögaks võib potti mingit rohelist peoga lisada (antud juhul basiilikut) ja piimatoodet juurde kallata. Mul oli värsket koort natuke paki põhjas aga mingi hapukoor või piim või muu asi kõlbab ka. Kastmele on kindlasti hea ka soola ja pipart või muid toredaid maitseaineid juurde panna. Siis võib pliidi täitsa välja keerata ja potile kaane peale panna ja natuke hauduma jätta.

Niikaua tuleks teha pannkook. Kui mitu pannkooki teha saab, sõltub sellest kui palju asju kodus on. Keskeltläbi on vist nii et kahe muna kohta läheb veerand liitrit piima (suts rohkem kui üks klaasitäis) ja 150g jahu (suts vähem kui üks klaasitäis). Ja sellest saab mingi viis pannkooki kui tavaline pann on. Arvestage siis olukorra järgi kogused suuremaks või väiksemaks.

Need asjad tuleb kokku segada oma äranägemise järgi, küll soovitatakse kõigepealt jahu ja munad segada et tükki ei jääks, teised ütlevad et kõigepealt jahu ja piim, kolmandad ütlevad et jahu ja munad ja natuke piima kõigepealt ja siis ülejäänud piim. Tee nagu heaks arvad. Natuke soola või suhkrut võib ka sisse panna kui tahtmine on.

Siis tuleb pannkoogid ära praadida. Midagi rasvast panni määrimiseks ja kulbitäis tainast panni peale. Kui keskelt mullitama hakkab, siis pannilabidaga ümber keerata. Natuke harjutamise asi aga üldse mitte raske.

Ja siis pannkoogile täidist peale. Nälg peaks ära minema igatahes.

Pastakaste spargelkapsaga

väike spargelkapsas või pool suurt.
rõõska koort ca 150g
sinihallitusjuustu 100 g
üks sibul
küüslauku niipalju kui tahad
natuke võid


Spargelkapsas on see mis on pigem rohelise lillkapsa kui spargli nägu. Lõikad juurika ära ja tumerohelised tupsud omavahel lahti, paned poti põhja natuke vett ja tasakesi keedad tupsukesi madalal tulel kuni noaga surkides tundub hea ja pehme. Kui on hea ja pehme siis valad vee pealt ära. Näiteks sõela sisse, siis jääb pott edaspidi vabaks. (Kui teed pastat siis kapsa keemise ajal paned ju makaronid keema teises potis, kolmandat pole mõtet ära määrida)

Poti sisse paned natuke võid, ühe hakitud sibula ja soovi järgi hakitud küüslauku ja praed neid natuke krõbedamal tulel. Siis paned kapsad juurde tagasi, valad peale koort ja juustutükid. Keerad pliidi natuke maha ja surgid potis kuni juust enam tükkis ei ole. Soola ja pipart võib ka panna, sõltuvalt kui kanget juustu kasutasid.

Pasta läheb kaussi ja kaste peale. Jep.

Vana Kooli Lihtsad Asjad

Teate küll, et iga uus on unustatud vana, eksju. Ja vahel saab külmkapp peaaegu tühjaks. Just siis on õige moment ennast lõbustada nende asjadega, mis olid popid 80ndatel, kui piima saamiseks pidi kell 9 poodi sappa minema ja kapis ei olnudki kunagi rohkem kui 3 erinevat toiduainet. Lubage esitleda: KülmKapiJäägiSaiad!




Koostis:
1-2 saiatoote viilu (antud juhul juustukukkel, poolitatud)
1-2 leivatoote viilu (antud juhul Tallinna peenleiva viimane viil)
3 viilu tomatit
3 viilu juustu (antud juhul 2 viilu Suluguni juustu ja 1 näpuotsatäis riivitut)
3 viilu sinki (jube hästi läinud kuidagi kapilõpu kohta)
2 viilu pepperoni vorsti
mingi määrdeaine (antud juhul 2 noaotsatäit võid ja viimane amps pestot)
sibulalaastud
must pipar

Moodustada antud komponentidest vastavalt soovile sändvitshid ja paigutada 15ks minutiks ahju.

Töökulu: 5-10 minutit Ajakulu: 20-25 minutit.
Nämm.

Sidrunirisoto tudengi moodi

1 sidrun
1 sibul
3 sl võid
3 dl riisi
6 dl puljongit
soola
valget veini (vajadusel)

Sidrunil võetakse kollane koor maha. Ilusad õhukesed koored tulevad koorimisnoaga aga tavalisega saab ka asja aetud.

Siis teeb keedukann ühe kausi sisse 6dl kuuma vett kuhu läheb ujuma puljongikuubik. On ka teisi mooduseid puljongi tekitamiseks ent see on üks lihtsamaid.

Sibul saab lõikelaua ja noa abil väikeste kuubikute kuju. Üks pott läheb pliidi peale ja sinna natuke võid sisse. Kui või on sulanud ja pott on soe, lähevad sibulad ka potti ja praevad natuke aega ennast klaasjaks. Siis läheb potti ülejäänud või, sidrunikoored ja riis. Riisi peab nüüd palju segama kuni ta ka kergelt klaasjaks muutub ja läikima hakkab.

Nüüd võtab kulp kausist puljongit ja valab riisi peale, lusikas aeg-ajalt segab.. Kui puljong sisse imbub - ära aurab, tuleb teda juurde panna, nii kaua kuni kogu asi otsas on. Mina olen puljongile lisaks valget veini ka valanud kui selline kokkamine on, tõenäoliselt ainult lisab väärtust sellele risotole.

Riis jääb selline parajalt mätsiv, samas mitte puder. Lõpuks võib talle ka sidrunimahla juurde panna. Peaks kana ja kala juurde hästi sobima, ise proovisin pestokanaga ja klappis super.

Sinepine pirukas

See on selline lihavaba söök mis ei maitse nagu muru ja mida tõenäoliselt võib ka karmidele meestele isuga ja viginata sisse sööta.



Koostis:
Pirukapõhi:
200 g nisujahu
150 g võid

Täidis:
25 g võid
25 g nisujahu
3 dl piima
2 tl magusat sinepit
1 väike suvikõrvits
2 tomatit
3 muna
200g valgehallitusjuustu
pipart ja soola

Jahu läheb sooja võiga kausis segadeks mõnusaks tainaks ja sel kujul pirukavormi põhja- ja äärevooderduseks. Siis külmkappi. Mingi 15-20 minuti pärast 200 kraadi juurde ahju. Veerandtunniks.

Või, jahu ja piim lähevad potis korraks keema (segada on vaja! koguaeg!), siis pliidilt maha ja kaussi lisandub kaks lusikatäit sinepit. Ja kolm lahtiklopitud muna. Segamine.

Tomat ja suvekõrvits lähevad viiludeks, küüslauk hakitakse samuti ära. Veerandtund küpsenud taina peale lähevad nad kihtidena ritta - tomati- ja suvikõrvitsaviilud, hakitud küüslauk ja tükeldatud juust. Ja peale piima-sinepi-muna-mögla.

Nüüd läheb pirukas ahju ja tuleb sealt ca 40 minuti pärast välja. Ahjus on sooja ca 190-200 kraadi.

Soojalt on hea süüa, jahedalt maitseb samuti :)

Siin veel üks spargelkapsaga versioon:

Panna cotta

Järjekordsest Nami-Nami ühiskokanduslikust ettevõtmisest:


Retsept ja agitatsioon. Asja nimi on Itaaliast pärit kooretarretis panna cotta ja seda on lollakalt lihtne teha. Aega läheb umbes täpselt nii palju kui koor kuumaks minemiseks tahab ja siis ülejäänud töö teeb külmkapp. Mina panin sidruni asemel odavat koorelikööri (mis paar postitust tagasi ühele šokolaadikoogile au ja kuulsust tõi aga juua endiselt ei kõlba) ja koos hapu kirsimoosiga on nii hea et sööks teise ka veel kapist ära kui praegu teatrisse ei peaks minema.

Välja näeb natuke blob aga eks ma harjutan, algaja asi :)

Hilisemast ajast üks sidrunikoorte ja ploomiga pannacotta rabarberikisselliga, hapu maitse sobib sellele asjale oluliselt rohkem:

Mascarpone-šhokolaadikook

Noh, šhokolaad ja mascarpone. Järjekordselt lollikindel kombinatsioon. Retsept on siin: Nami-Nami, mis natuke segadusse ajab. Kirjutan inimeste keeles ümber.


Tainas:
5 dl nisujahu
3 munakollast
1 dl suhkrut
100 g võid

Täidis:
3 munakollast
1 dl suhkrut
2 sl nisujahu
2.5 dl piima
90 g šokolaadi
0.5 dl kohvilikööri
250 g mascarponet
jahvatatud kaneeli
sidrunit (2 sl riivitud koort)
Valmistamine:
Mäkerda taigna koostisained omavahel kokku (tuleb selline nätske puru, näppudega on kõige parem segada) ja pane külmkappi.

Peksa munakollased suhkruga vahtu (mikser on vist abiks, mina jaurasin kahvliga, uuh), lisa jahu ja piim (tuleb põhimõtteliselt pannkoogitainas).
Pane segu haudevanni (mingi kauss põhjaga potis keevasse vette kuidagi nii et sisse ei kuku). Pannkoogitainas hakkab tükki minema ja lõpuks on selline kreemine möga. See tükkiminemise osa on natuke hirmus aga nii peabki.
Samal ajal sulata šokolaad (näiteks teises haudepotis väiksema kausiga) ja kalla munamögale juurde. Liks läheb ka samasse kohta. Mina tegin odava koorelikööriga ja töötas jube hästi.

Nüüd läheb see mögla jahtuma kuni enam kuum ei ole. Ma panin lausa külmkappi, päris kiirelt läks. Jahtunud asjaga sega kokku mascarpone, lisa kaneel ja sidrunikoor (vat mina selle jätsin ära, sidrun nägi liiga surnud välja).

Siis võtad külmkapist tehtud taigna välja ja paned suurema osa sellest koogivormi sisse. Vajutades ta jääb päris hästi vormi äärte külge ka kinni. Segu sinna peale ja ülejäänud tainas pudistada kõige otsa. Algses retseptis on kirjas et munavalgega peab määrima aga ma seda hästi ei mõista kuidas sa seda pudi ikka määrid.

Ahi 175 kraadini kuumaks ja kook sisse, mul oli nii 50 minuti pärast valmis aga see on aeglane ahi ka. Pärast ahjust võtmist peab kook maha jahtuma, soojalt ta pole üldse hea süüa.


Ööseks jätsin kile all külmkappi, pärast seda oli ta hommikul isegi oluliselt parem kui õhtul.
Pool kooki viisin täna töö juurde kööki, võtsin aega - kaheksa minutit pärast e-maili saatmist, et köögis on kooki, oli koogivorm lakutud.

See on üks selline erandlik kook mille puhul keberneerimine ära tasub.

Pavlova

Jess, hullus ja massipsühhoos. Internetis on meeletult blogisid, kus pildil äsjatehtud Pavlova. Avastasin põhjuse, nüüd liitun lainega.
Viide Nami-Nami retseptile ja agitatsioonile.


Põhi tuli kusjuures täpselt nagu tulema pidi, seest pehme ja vahune, pealt krõmps. Põhja ümber ei keeranud, tõenäoliselt vahustasin mune liiga vähe sest põhi vajus üsna vabatahtlikult lapikuks.

Vahukoor on mascarponega pooleks. Üle ühe tüki seda süüa ei suuda, kogu pere praegu veereb mööda vaipa ümmargustena. Aga see üks tükk on päris okei. Kirsid ja mascarpone. Ei saa halb olla ju lihtsalt.

Edit: Foto on nüüd järgmise päeva hommikust kui köögis päike paistis (= neli inimest suudavad korraga ainult pool seda magusat ära süüa). Seebikaga pimedas ikka pilti ei tee :)