Need siin on sellised spets vürtsiga variandid aga muidu on sibulapelmeenid ka ilma selle küüslaugu ja sinepita väga toredad pirukad, mida näiteks hapukoorega snäkkida.
Pelmeenitainas on väga lihtne - tuleb kokku mätsida parajas koguses vett ja jahu. Sõltuvalt jahukogusest saab erineva arvu pelmeene. Mina panen algul ca dl täisterajahu ja siis niipalju nisujahu et tainas kokku hakkaks ja nätskeks muutuks. Vett tuleb panna siis vajaduse järgi. Ettevaatust, enese ja köögi jahuseks mökerdamine garanteeritud.
Natuke aega on hea vist tainast külmkapis hoida, las jahutab ennast. Samal ajal on hea teha täidis. Selleks tuleb peenikeseks teha:
kaks või kolm sibulat (mida suurem sibul, seda vähem neid arvuliselt kulub)
julguse järgi küüslauku (mul oli nohu, panin pool küüslauku ehk umbes neli küünt)
paarkümmend grammi juustukuubikuid
üks muna
soola ja pipart, tunde järgi
Ja nüüd tuleb pelmeenid teha. Mul mingit imevormi ei ole, teen käsitsi:
Tainast tervelt rullida on utoopia. Tuleb rullida väikesed tükid, sealt lõigata nt. joogiklaasi servaga ümmargune latakas välja ja siis veel rullida, piklikuks ovaaliks.
Sinna keskele kõigepealt üks suur lusikatäis sinepit (mul oli selline special nohu edition, ohtra mädarõikaga), otsa suur lusikatäis täidist, pooleks keerata ja kahvliga ääred kinni vajutada.
Siis umbes 170 kraadisesse ahju kuni ääred pruuniks hakkavad tõmbuma. (Kui puhta nisujahuga teha, siis hakkavad pealt ka pruunistuma).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar