Targu talita ehk tagurpidikäik tarbimisrattale

Rasketel aegadel on ka köögis keeruline. Kärbitud elamiskulud on lihtne toidukvaliteedist maha võtta ja tudengiaastate ristlõikes on ka minu toidulaual ketšupiga makaronid (ühest praktikasuvest mäletan isegi karripulbriga odavnuudleid, ketšup oli liiga kallis) päris tihti auväärses lõunarollis olnud.

Tahan alustada rasket ja vaevalist projekti rahasäästmiseks toidu headuses ja elukvaliteedis alla vandumata. Praeguse seisuga (üks töölkäiv inimene, autoliisingud ja muud intressid, korralik elamine ja lootus suviseks puhkuse-eelarveks) jääb meie peres kahe inimese söögieelarveks 665 Kć nädalas (tsehhi krooni, ca 0,6 eesti oma) . Teisendatult siis 385 EEK. Eksperiment selles, kas ja kui kavalalt selle rahaga toime tulla saab. Mängureeglid täpsemalt paigas ei ole, kasutada võib kõiki kavalaid vanaemade nippe, peamine et kuueelarve alla 3000 Kć jääks. Üldiselt vist tuleb järgida iidset tarkust et põrsast võib alles jääda vaid kisa, ehk ei mingeid hapuksläinud äraviskamisi ja iga puljong peab leidma oma tee õnnelikku kõhtu.

Esimeseks investeeringuks sai kaks kaanega plastikkarpi, millega mõlemad lõuna päevaks kaasa tassivad. Mina kui liikuvam inimene omastasin ka termose. Suvalisel hetkel endale teejoomist lubada on ikka päris vahva. Taavi saab töö juures niikuinii tasuta teed ja mahla ja midakõikeveel.

Järgmiseks panin meie 2000 krooni söögitalonge (mingi asi, mida siin üks mees töö juurest lõunasöökide jaoks saab, õnneks kehtib ka toidupoodides) valgesse karpi ja karbi peale tegin tabeli sellest, kui palju veel järel on ja kui palju milleks kulunud on. Ostukviitungid panen siis sinna raha asemele. Arvepidamine missugune.

Et motivatsiooni jätkuks ja tagantjärele tarkus alles jääks, proovin siia sildi alla menüüd üldjoontes kirja panna ja blogi taas elule äratada.

Ja soovin endale edu ka muidugi.