Kukeseene-sibulasupp

1 suur või 2 väikest sibulat, rohelisi sibulapealseid
250g kukeseeni (et ikka seenene supp oleks)
100g sinki (suitsusink on näiteks hea)
piima
vett (piimaga peaks kokku mingi pool liitrit tulema)
100g sulatatud juustu
maitseaineid (sool, pipar, ürdid - või puljongikuubik)

See on natuke multitasking-söök aga see-eest jube hea.
Ja seened tuleb enne pannilepanemist korralikult ära pesta, neil kipub ikka natuke mulda küljes olema.

Task 1 - panni peal tuleb hakitud sibul kerges õlis maitse järgi parajaks hautada, siis juurde panna hakitud sink ja see ära praadida ja siis sinna hakitud kukeseened (väiksemad võivad jääda, suuremad pooleks-kolmeks lõigatud) juurde panna. Kuumus natuke maha keerata ja kaane all haududa lasta. Kui seened on juba praetud nägu ja lössis (ja hakkavad panni peale juba parajalt ära mahtuma), tuleb pann tulelt ära, seene-singi-sibulasegule lisanduvad veel hakitud sibulapealsed ja kogu kupatus läheb potti, kus on vahepeal juhtunud:

Task 2 - keedupott: Potti tuleb panna vesi ja piim ja see keema lasta. Lisaks võib minna puljongikuubik. Või maitseaineid soovi järgi. Kui asi keema läheb, tulevadki panni pealt kukeseened supi sisse. Veel läheb samasse patta sulatatud juust ja hea korralik segamine, siis nii kauaks jääb veel pliidi peale et napilt keema läheb.

Ja ongi kukeseenesupp.

Lillkapsavorm

Nämm ja lihtne asi, võtab küll natuke aega.

Vaja läheb:

lillkapsas
kolm porgandit
väike suvikõrvits
kaks tomatit
150g mozzarellajuustu
võid
maitseaineid

Kõigepealt tuleb potis liiter vett keema ajada. Päris palju soolaga. Lillkapsas tuleb tükkideks murda. Öeldakse vist, et õisikuteks. Porgandid lähevad viiludeks. Ja siis koos lillkapsaga sinna vette keema. Veel võib vette panna igasuguseid maitseaineid. Mina panin basiilikut ja tüümiani ja palju pipart. Lillkapsas keeb päris parajalt aega, proovimise järgi saab umbes kindlaks teha et millal hakkab pehmeks minema.

Suvikõrvitsa peab ka ketasteks lõikama ja panni peal natuke pruuniks praadima. Seda on hea või sees teha. Tomati võib ka valmis viiludeks lõigata.

Kui lillkapsas on natuke pehme juba (siis on porgand ka tõenäoliselt), tuleb nad ahjuvormi ümber sokutada. Koos natukese keedupuljongiga, et kapsastel jalad parajasti märjad oleksid. Ma tegin kahvliga veel lillkapsast rohkem katki et paremini ära mahuks. Lillkapsa-porgandi peale lähevad tomativiilud ja praetud suvikõrvitsad ja parajalt palju võid. Kõige peale ritta mozzarellajuustu viilud.

Ja ahjus 200 kraadi, umbes 20 minutit (kuni juust pruuniks läheb).

Tikritega lusikakook

Lusikakoogiks nimetatakse neid asju sellepärast et vormist kätte saab neid ainult lusikashaaval. Kook ise on suht pehme ja mahlane, seetõttu konkreetset tükki ei moodusta.

Retsept on ka lihtne:

Koogipõhi:
200g võid, 5dl jahu, 1 muna, 1dl suhkrut, natuke küpsetuspublrit, nii pool lusikatäit.
Need asjad tuleb segamini segada, muna, või ja suhkru võib enne natuke vahtu lüüa kui viitsimist on. Peaks tulema selline paras tainas, vastavalt jõule, nõule ja käsitööoskustele tuleb see koogivormi põhja ära laotada nii, et äärte pealt ka natuke üles keerata jätkuks. Siis peab külmkapis nii palju ruumi olema et see põhi veerandtunniks külmkappi panna.

Kate:
200g hapukoort, 3 muna, 1,5dl suhkrut - sellised asjad tuleb kausis ära segada. Marjad võib katte sisse segada või koogipõhja peale laduda - ja kate peale valada. 200 kraadi juures küpseb minu katsetuste järgi alla 45 minuti, täpne valmimisaeg visuaalsel vaatlusel.

Nüüd tegin tikritega kooki, lõikasin marjad pooleks ja panin natuke rohkem suhkrut. Sobis.

Toorjuustukook meega

See on mugandus klassikalisest Manhattan Cheese Cake retseptist. Uuendus on see et koogipõhjas on suhkru asemel mesi. Palju raskem on koogivormist kätte saada aga meega on ikka täitsa okei muidu.

Tsiteerin NAMI-NAMI retseptikogu:

Koostis:
Põhi:
8 tk Digestive-küpsiseid
2 sl suhkrut
50 g sulatatud võid
Täidis:
400 g Philadephia toorjuustu (full-fat)
75 g suhkrut
2 muna
0.5 tl vanilliekstrakti
Kate:
3 dl hapukoort
2 sl suhkrut
0.5 tl vanilliekstrakti

Valmistamine:
Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.
Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.
Lase 20 minutit jahtuda.
Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.
Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda. (Mul ootas üle öö külmkapis.)

Mina tegin nii et segasin küpsisepudi võiga kokku, panin koogivormi põhja ja kaks SUURT lusikatäit mett peale. Ajasin natuke segamini ja panin kümneks minutiks sügavkülma. Pärast ajasin külma asja veel näpu ja lusikaga ühtlaseks mööda vormipõhja. Nagu näha, tervena neid tükke vormist kätte ei saa, järgmine kord peab kas küpsetuspaberi sees tegema või lahtiste äärtega vormi sebima.

Seene-meloni pasta

See on väike improvisatoorne eksperimentaalpasta mis tuli päris hästi välja.

Vaja on:
Makaronid (antud juhul lintnuudlid)
shampinjonid (150g või tunde järgi)
üks keskmine sibul
jupp suvekõrvitsat (mingi 10 cm)
paar viilu kollast melonit
rohelist sibulapealset maitse järgi
100g toorjuustu
soola, pipart
õli või võid

Kõigepealt tuleb sibul ja suvekõrvits ja melon ja seened mingitlaadi väiksemateks tükkideks teha. Noaga, soovitatavalt. Siis tuleb võtta pann ja panna sisselülitatud pliidile. Panni peale väike tükk võid või natuke õli. Kui asi juba soojaks läheb, läheb hakitud sibul rasva sisse särisema. Kui sibul on juba seda nägu, saata talle seltsiks suvekõrvitsatükid. Segamini võib ka asjad ajada mingi pannilabidaga. Kui suvekõrvits ka natuke juba pruunistuma hakkab, lähevad külla seened ja melon. Pliiti võib veidi jahedamaks keerata ja pannile kaane peale panna.

Kui pliidil on kaks plaati siis võib sellega samal ajal makarone keeta. Vaja on puhast potti kus vesi keema panna. Tasub koos natukese soolaga. Kui palju vett ja kui palju makarone vaja läheb, saab makaronipaki pealt vaadata. Kui vesi keema hakkab, tuleb sinna makaronid sisse panna. No umbes Siis nad lähevad pehmeks.

Kui pannikaant tõstes paistab et seened on juba pisikeseks kuivanud ja kogu möga ujub rõõmsalt leemes, tuleb juurde panna toorjuust, soovi järgi soola-pipart-muid maitseaineid ja siis ilusti läbi segada. Niimoodi veel minut-paar soojendada ja siis pliidi pealt ära tõsta. Rohelised sibulapealsed peab nüüd ka väikesteks juppideks hakkima ja siis võib nad seenekastmega ära segada. Ja pannile veel natukeseks ajaks kaane peale jätta, las hauduvad omaette.

Kui makaronid valmis saavad (proovi!), tuleb läbi sõela vesi ära valada. Mina panen natuke oliivõli veel makaronide peale ja segan läbi, siis nad ei võta omavahel klimpi.

Banaanipannkook

Banaanipannkooki tuleb teha sellistest banaanidest mis on juba parjalt plögad. Ühesõnaga mitte need toored banaanid mis poelettidel ilusad värsked ja rohekaskollased on.
Kui kergelt tumedaid banaane poes ei ole, tuleb toored akna peale küpsema jätta. Mingi paari päevaga peaksid valmis olema kui päike peale paistab.


Vaja läheb:

kaks banaani (kui on väikesed siis kolm)
kaks muna
kaks lusikatäit jahu
100g lisanditeta toorjuustu
praadimiseks võid või õli

Banaanid tuleb kahvliga katki vajutada. Kui nad on parajalt pehmed siis ei tohiks ühtlase pudru tekitamine väga vaevarikas olla. Banaanidele tuleb juurde panna kaks muna. Ja toorjuust. Ja segada. Ja siis kaks (supi)lusikatäit jahu. Ja täitsa läbi segada. Toorjuustu võib ära ka jätta aga mulle nii magusad ei meeldi kui lihtsalt banaaniga tulevad.

Siis on vaja pann mingi rasvase asjaga kokku määrida ja banaaniplöga parajate kogustena kuuma panni peale panna. Väga suuri kooke ei maksa teha, tainas on paks ja ümberkeeramine natuke trikiga, nimelt tainas ei prae kindlasti ennast täiesti läbi vaid on ümberkeeramise hetkel ka pealt vedel. Siis tuleb pannilabidaga natuke kooki lohistada ja kiirelt keerata, mida suurem on kook, seda raskem. Aga mulle just meeldib see et kook jääb natuke paks ja keskelt pehme.

Kartulipannkook

Kartulipannkook on taas retsept sarjast lihtne elu - kui köögis eriti midagi ei ole aga teoreetiliselt nagu sööma peaks. Vaja läheb:

Kartulit
muna (ca iga kolme kartuli kohta üks)
sibulat
soola ja pipart
juustu, kui on
praadimiseks midagi rasvast

Kartulid tuleb ära riivida (kui riivi ka köögis ei ole siis noaga hästi peenikesteks viiludeks lõigata) ja kuidagi ära kuivatada. Hästi töötab majapidamispaberi sees rullimine, niisama kraanikausi kohal saab ka osa vett välja pigistada. Kui kartul ikka märg on siis võib häda korral jahu juurde segada.
Sibul tuleb ka tükkideks hakkida. Kui juustu on, siis see samuti. Kõik asjad lähevad ühe kausi sisse ja segamini, munad tuleb enne kaussipanemist omavahel segamini kloppida.

Kui rasvane pann juba säriseb siis võib kartulisibulamunajuustuplöga hunnikutega pannile tõsta, kui on tihkem tainas, tuleb veel lusikaga laiali vajutada. Ja siis mingi viie minuti pärast ümber keerata. Kui veab siis on köögis veel tomatit ja hapukoort või kodujuustu ka. Üllatavalt hea asi on oma elementaarsete komponentide kohta.