Toorjuustukook meega

See on mugandus klassikalisest Manhattan Cheese Cake retseptist. Uuendus on see et koogipõhjas on suhkru asemel mesi. Palju raskem on koogivormist kätte saada aga meega on ikka täitsa okei muidu.

Tsiteerin NAMI-NAMI retseptikogu:

Koostis:
Põhi:
8 tk Digestive-küpsiseid
2 sl suhkrut
50 g sulatatud võid
Täidis:
400 g Philadephia toorjuustu (full-fat)
75 g suhkrut
2 muna
0.5 tl vanilliekstrakti
Kate:
3 dl hapukoort
2 sl suhkrut
0.5 tl vanilliekstrakti

Valmistamine:
Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.
Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.
Lase 20 minutit jahtuda.
Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.
Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda. (Mul ootas üle öö külmkapis.)

Mina tegin nii et segasin küpsisepudi võiga kokku, panin koogivormi põhja ja kaks SUURT lusikatäit mett peale. Ajasin natuke segamini ja panin kümneks minutiks sügavkülma. Pärast ajasin külma asja veel näpu ja lusikaga ühtlaseks mööda vormipõhja. Nagu näha, tervena neid tükke vormist kätte ei saa, järgmine kord peab kas küpsetuspaberi sees tegema või lahtiste äärtega vormi sebima.

Seene-meloni pasta

See on väike improvisatoorne eksperimentaalpasta mis tuli päris hästi välja.

Vaja on:
Makaronid (antud juhul lintnuudlid)
shampinjonid (150g või tunde järgi)
üks keskmine sibul
jupp suvekõrvitsat (mingi 10 cm)
paar viilu kollast melonit
rohelist sibulapealset maitse järgi
100g toorjuustu
soola, pipart
õli või võid

Kõigepealt tuleb sibul ja suvekõrvits ja melon ja seened mingitlaadi väiksemateks tükkideks teha. Noaga, soovitatavalt. Siis tuleb võtta pann ja panna sisselülitatud pliidile. Panni peale väike tükk võid või natuke õli. Kui asi juba soojaks läheb, läheb hakitud sibul rasva sisse särisema. Kui sibul on juba seda nägu, saata talle seltsiks suvekõrvitsatükid. Segamini võib ka asjad ajada mingi pannilabidaga. Kui suvekõrvits ka natuke juba pruunistuma hakkab, lähevad külla seened ja melon. Pliiti võib veidi jahedamaks keerata ja pannile kaane peale panna.

Kui pliidil on kaks plaati siis võib sellega samal ajal makarone keeta. Vaja on puhast potti kus vesi keema panna. Tasub koos natukese soolaga. Kui palju vett ja kui palju makarone vaja läheb, saab makaronipaki pealt vaadata. Kui vesi keema hakkab, tuleb sinna makaronid sisse panna. No umbes Siis nad lähevad pehmeks.

Kui pannikaant tõstes paistab et seened on juba pisikeseks kuivanud ja kogu möga ujub rõõmsalt leemes, tuleb juurde panna toorjuust, soovi järgi soola-pipart-muid maitseaineid ja siis ilusti läbi segada. Niimoodi veel minut-paar soojendada ja siis pliidi pealt ära tõsta. Rohelised sibulapealsed peab nüüd ka väikesteks juppideks hakkima ja siis võib nad seenekastmega ära segada. Ja pannile veel natukeseks ajaks kaane peale jätta, las hauduvad omaette.

Kui makaronid valmis saavad (proovi!), tuleb läbi sõela vesi ära valada. Mina panen natuke oliivõli veel makaronide peale ja segan läbi, siis nad ei võta omavahel klimpi.

Banaanipannkook

Banaanipannkooki tuleb teha sellistest banaanidest mis on juba parjalt plögad. Ühesõnaga mitte need toored banaanid mis poelettidel ilusad värsked ja rohekaskollased on.
Kui kergelt tumedaid banaane poes ei ole, tuleb toored akna peale küpsema jätta. Mingi paari päevaga peaksid valmis olema kui päike peale paistab.


Vaja läheb:

kaks banaani (kui on väikesed siis kolm)
kaks muna
kaks lusikatäit jahu
100g lisanditeta toorjuustu
praadimiseks võid või õli

Banaanid tuleb kahvliga katki vajutada. Kui nad on parajalt pehmed siis ei tohiks ühtlase pudru tekitamine väga vaevarikas olla. Banaanidele tuleb juurde panna kaks muna. Ja toorjuust. Ja segada. Ja siis kaks (supi)lusikatäit jahu. Ja täitsa läbi segada. Toorjuustu võib ära ka jätta aga mulle nii magusad ei meeldi kui lihtsalt banaaniga tulevad.

Siis on vaja pann mingi rasvase asjaga kokku määrida ja banaaniplöga parajate kogustena kuuma panni peale panna. Väga suuri kooke ei maksa teha, tainas on paks ja ümberkeeramine natuke trikiga, nimelt tainas ei prae kindlasti ennast täiesti läbi vaid on ümberkeeramise hetkel ka pealt vedel. Siis tuleb pannilabidaga natuke kooki lohistada ja kiirelt keerata, mida suurem on kook, seda raskem. Aga mulle just meeldib see et kook jääb natuke paks ja keskelt pehme.

Kartulipannkook

Kartulipannkook on taas retsept sarjast lihtne elu - kui köögis eriti midagi ei ole aga teoreetiliselt nagu sööma peaks. Vaja läheb:

Kartulit
muna (ca iga kolme kartuli kohta üks)
sibulat
soola ja pipart
juustu, kui on
praadimiseks midagi rasvast

Kartulid tuleb ära riivida (kui riivi ka köögis ei ole siis noaga hästi peenikesteks viiludeks lõigata) ja kuidagi ära kuivatada. Hästi töötab majapidamispaberi sees rullimine, niisama kraanikausi kohal saab ka osa vett välja pigistada. Kui kartul ikka märg on siis võib häda korral jahu juurde segada.
Sibul tuleb ka tükkideks hakkida. Kui juustu on, siis see samuti. Kõik asjad lähevad ühe kausi sisse ja segamini, munad tuleb enne kaussipanemist omavahel segamini kloppida.

Kui rasvane pann juba säriseb siis võib kartulisibulamunajuustuplöga hunnikutega pannile tõsta, kui on tihkem tainas, tuleb veel lusikaga laiali vajutada. Ja siis mingi viie minuti pärast ümber keerata. Kui veab siis on köögis veel tomatit ja hapukoort või kodujuustu ka. Üllatavalt hea asi on oma elementaarsete komponentide kohta.

Hädapannkook

See on toit mida saab teha kui külmkapi põhja on mõned asjad kinni jäänud aga viitsimist või raha poodi minna lihtsalt ei ole kuskilt võtta.

Hädapannkoogiks on vaja:

muna või paar
natuke piima (kui piima ei ole palju siis natuke lisaks mingit teist piimatoodet (hapukoor, värske koor, jogurt, vahukoor)
jahu
üks tomat
üks sibul
paar lehte midagi rohelist (pole kohustuslik)
võid või õli praadimiseks

Kõigepealt on tark teha pannkoogitäidis. Seda võib teha kõigest mis kodus on, täna järeleproovitud variant on see: võta sibul (minul oli alles pool suurt sibulat) ja haki tükkideks. Tomatiga võid sama teha. Pane poti sisse natuke võid või õli ja prae sibulat. Kui sibul juba kergelt värvi muudab, pane talle juurde tomatitükid ja keera pliidil kuumust maha. Kui tomat läheb plögaks võib potti mingit rohelist peoga lisada (antud juhul basiilikut) ja piimatoodet juurde kallata. Mul oli värsket koort natuke paki põhjas aga mingi hapukoor või piim või muu asi kõlbab ka. Kastmele on kindlasti hea ka soola ja pipart või muid toredaid maitseaineid juurde panna. Siis võib pliidi täitsa välja keerata ja potile kaane peale panna ja natuke hauduma jätta.

Niikaua tuleks teha pannkook. Kui mitu pannkooki teha saab, sõltub sellest kui palju asju kodus on. Keskeltläbi on vist nii et kahe muna kohta läheb veerand liitrit piima (suts rohkem kui üks klaasitäis) ja 150g jahu (suts vähem kui üks klaasitäis). Ja sellest saab mingi viis pannkooki kui tavaline pann on. Arvestage siis olukorra järgi kogused suuremaks või väiksemaks.

Need asjad tuleb kokku segada oma äranägemise järgi, küll soovitatakse kõigepealt jahu ja munad segada et tükki ei jääks, teised ütlevad et kõigepealt jahu ja piim, kolmandad ütlevad et jahu ja munad ja natuke piima kõigepealt ja siis ülejäänud piim. Tee nagu heaks arvad. Natuke soola või suhkrut võib ka sisse panna kui tahtmine on.

Siis tuleb pannkoogid ära praadida. Midagi rasvast panni määrimiseks ja kulbitäis tainast panni peale. Kui keskelt mullitama hakkab, siis pannilabidaga ümber keerata. Natuke harjutamise asi aga üldse mitte raske.

Ja siis pannkoogile täidist peale. Nälg peaks ära minema igatahes.

Pastakaste spargelkapsaga

väike spargelkapsas või pool suurt.
rõõska koort ca 150g
sinihallitusjuustu 100 g
üks sibul
küüslauku niipalju kui tahad
natuke võid


Spargelkapsas on see mis on pigem rohelise lillkapsa kui spargli nägu. Lõikad juurika ära ja tumerohelised tupsud omavahel lahti, paned poti põhja natuke vett ja tasakesi keedad tupsukesi madalal tulel kuni noaga surkides tundub hea ja pehme. Kui on hea ja pehme siis valad vee pealt ära. Näiteks sõela sisse, siis jääb pott edaspidi vabaks. (Kui teed pastat siis kapsa keemise ajal paned ju makaronid keema teises potis, kolmandat pole mõtet ära määrida)

Poti sisse paned natuke võid, ühe hakitud sibula ja soovi järgi hakitud küüslauku ja praed neid natuke krõbedamal tulel. Siis paned kapsad juurde tagasi, valad peale koort ja juustutükid. Keerad pliidi natuke maha ja surgid potis kuni juust enam tükkis ei ole. Soola ja pipart võib ka panna, sõltuvalt kui kanget juustu kasutasid.

Pasta läheb kaussi ja kaste peale. Jep.