13 jaanuar, 2009

Nädal 1 ehk 8-14.01

Pildil nädalat läbiv teema, maksapasteet porgandisaiaga.

Esimese nädala ostukorv (kassatšekijärjekorras)

2kg kartuleid - 17.90
1kg jahu - 11.90
800g tomateid - 26.00
keerdmakaronid - 25.90
hakkliha 49.20
WC-paber 21.90
pabertaskurätikud 9.90
2x liiter piima - 25,8
köögiviljamaitseaine - 17.90
söögisooda - 3.50
küpsetuspulber - 4.50
2x jogurt - 19.00
2 kg õunu - 19.90
suur spargelkapsas - 29.90
üks kana (1,2 kg) - 82.80
roheline salat - 27.90
või - 19.90
üks kurk - 19.90
6 muna - 19.90
kilo porgandeid - 15.90
sügavkülmutatud köögiviljad - 19.90, 12.90 ja 11.90
kilo seamaksa 55.00
kaks seakeelt 45.00
KOKKU: 614,2

Põhimõtteliselt eelarves (arvestus neljapäevast neljapäevani), esmaspäevast esmaspäevani lugedes läks sajaga üle aga alguse asi. Ehk õnnestub järgmisel nädalal kavalam olla ja omadega nulli jõuda. Täiesti tühjalt platsilt ma õnneks ei alustanud, pole küll väga suur toiduainete koguja-säilitaja olnud, aga sibulaid ja mingisuguseid kuivaineid riiulilt ikka leiab.

Menüü järgnev:

Neljapäev: Maksakaste keedukartulitega. Algul tahtsin maksaga sibulahautist teha, aga lõpptulem oli päris vedel ollus. Poolest kilost maksast jätkus ilusti ka lõunakarpidesse. Seakeeled panin soolveega külmkappi, lugesin internetist soovitust paaripäevase leotamise kohta.

Reede: Hommikusöök sai vist sisse magatud. Õhtul väsimusega sai tehtud suur pannitäis hakkliha makaronidega, kõrvale tomati-kurgisalat valge jogurtiga. Sellest jätkus ka järgmise päeva lõunaks.

Laupäev: Päeval sõime eilseid makarone, õhtul tekkis kokanduslik huvi ülejäänud maks pasteediks teha. Erinevalt retseptist muna ei pannud ja mögastasime üldse saumikseriga. Poolele pasteedile panin juurde lusikatäie pestot, tegi päris huvitava maitse aga mitte midagi erakordset. Lisaks läksid ahju ohtra porgandi ja täisterajahuga karaski moodi küpsetused. Õnnestusid mõlemad asjad päris hästi, näkitsesimegi õhtu läbi maitsvaid võileibu väikese tomativiiluga.


Pühapäev: Hommikul oli pasteedi-isu veel palju alles, porgandikaraskid täitsid kõhtu lõunani mil oli otsustav hetk seakeeled külmast välja võtta ja keema panna. Keevad teised päris mitu tundi. (Siin on see tore pildiseeria keeletegemisest mida ma huviga lugesin, konkreetsel juhul küll veisekeel aga tore ikkagi) Sobivalt hooletu on kõrvale pakkuda ülekeedetud kartulitest takusemat putru (pudrunuia ei ole) ja paar tomatit köögivilja pähe. Jätkus rõõmsalt lõunakarpidesse ja üks keel jäi peaaegu tervenisti üle.

Esmaspäev: Hommikuks keedetud munad ja viimased porgandikaraskid (seekord kapinurgast leitud viimaseid päevi elava sardiinikonserviga mis ostunimekirjas ei kajastu), õhtusöögiks ahjus hautatud kanakoivad-tiivad köögiviljadega (spargelkapsas, porgand ja miskid lillkapsariismed järjekordsest kapisopist). Mingit retsepti ei jälginud, lihtsalt köögiviljad vette ja kanatükid nende peale, poolteist tundi ahjus ja valmis. Koivad läksid kõhtu, tiivad järgmiseks päevaks karpidesse. Seekord sai karbisisu päris kirev, sest kana ja kapsaste kõrvale mahtusid ka viimased keele ja kartuliriismed.

Teisipäev ehk täna: Hommikul jõudis unise peaga pool võileiba ja õuna kõhtu haarata. Et külmkappi on ootama jäänud kaks purgitäit maitsvat puljongit (üks sea- ja teine kanakeetmisest), läheb tõenäoliselt loosi miskine riisihautis sest supp on seljakotis kandes ohtlik veos.

Kolmapäev: Homseks on kavas kana pehmemad palad ehk rinnafilee, kõige tõenäolisemalt koostöös pastatoodetega, arvatavasti astub mängu ka külmutatud köögivili.

Siis peab raudselt uuesti poodi minema ja uued plaanid tegema. Üldjoontes on esimene nädal aga õnnestunult majandatud. Kiitus ja kraaps siinkohal iseendale, kõht on olnud täis ja pole pahandama hakanud. Taavi algul tegi maksa ja keelte peale hirmunud viginat ja kattis silmad kätega, pärast kahvli kättevõtmist kadus õnneks see kohkumine ja mõlemad asjad said kiita ja kordusaplausi. Eelarvelistel kaalutlustel on mõlemad end lihafileede ja steikide ees kõva konkurentsina tõestanud.

2 kommentaari:

Pille ütles ...

jõudu ja jaksu säästuprogrammi edukaks läbiviimiseks! Ja ma loodan siiralt, et nami-namist on abi (ma käin siit siis katsetatud retseptide juurde kommentaare lugemas:))

JM ütles ...

No nami-nami on ju peamine infomallikas, iga kõhu rõõmuallikas :)